Föimleme

Murdjalapsuke on tõeline tibi. Talle meeldivat kohutaval kombel šopata. Kuressaares avati uus vabaajakeskus, et ka kuressaarlastel oleks kusagil hängimas käia. Murdja käis ka poodlemas. Talle osteti isegi üks kleidike. Proovikabiinis olla Murdja aga õndsalt ohanud: "Mõõõnus".

Eile aga teatas ta mulle reipalt, et "Föimleme!"
Võimlesimegi. Lasteaia ajast tuli mullegi meelde kuidas see võimlemine käis. Tuleb hüpata nagu jänes ja käia nagu karu. Mõmm.

(isabella raporteeris)

Murdjalapsuke käib muide lasteaias.
Päris alguses rääkis ta mulle, et ta ei saa lasteaeda minna, ta olla liiga pisike.

Nüüd aga võttis juba Roosaberta (see on see nukk, mille tädi Isabella talle õmbles) lasteaeda kaasa. Tõsi ta küll väitis, et nuku nimi peaks olema Valgeberta. Ilmselgelt vihjas nuku kahvatule jumele...


(raporteeris tädi Isabella)

oh sa vaene vanemateta laps

Murdjalapsukesest pole midagi kuulda olnud, kuna tema vanemad põgenesid Süüriasse ära ja jätsid oma pisikese võsukese mummi ja taadu hoolde. Laps ollaend küll imetabaselt ülal pidanud ja mööda ilma ringi rännanud ja korralikult käitinud, aga päris kindel ei saa olla, nii et ma lähen täna õhtul ja vaatan ise üle...

tädi Isabella

Kaunis kodusaar vol1

Täna sai koos väikse kambakesega kodusaart avastatud. Marsruudil Kuressaare - Ratsukievari - Pilguse mõis - Lümanda söögimaja - Kihelkonna kellatorn ja kirik - Odalätsi allikad - Pidula mõis - Karujärve - Kuressaare

Tüdruk on see kui on kaks patsi

Eile kui emme üritas tuvastada, milline kahest peaaegu identsest telgist on meie pere jagu, tuli mõtte need elutuppa üles panna. Juba poole telgi püstitamise peal teatas väike kahepatsiline, et see on koobas. Olgugi, et ema teada ta varem telgis pole kunagi olnud. Nii siis õhtu veeres tüdruk pendeldas aga kahe koopa vahel ja tassis kaisukaru ühest teise. Õhtul ei tahtnud kuidagi magama minna, puges aga telki ja lukk sauh kinni ja mine maga ise kui tahad. Täna pakkisime reedel sõitu mineva telgi kokku ja püsti jäi veel Mummi koobas. Ega Tibu näebgi täna oma sasipeaga välja pigem koopainimene kui tüdruk. Kaisuloomad on juba koopasse kolinud varsti kolib ilmselt ka Tibu

Lühidalt vahepeal toimunust

11. mai emadepäev
Marleen aitas juba eelmine õhtu Mummi rõdule lilli istutada, mida olime laadalt lisaks unustamatule õhupallile ostnud. Üllatuse nii öelda üleandmise ajal magas laps alles magusat und ja emme käis üksi Mummit tervitamas.

14. mai käisime väikse Carolini 1. sünnipäeval. Kui suurest hirmust kassi ees üle saadi siis oli lõbu laialt. Popp oli Carolini jalgrattas ja eriti vanaisa, kellega oli köögis mõnus vestelda. Carolin oli iganes heas tujus, vahepeal ronisid tirtsud ühiselt kasti.



24. mai kui emme läks linna giidide attesteerimisele. Pani tibu juba tädi Isabellaga plehku Sõrve suunas. Nimelt oli toimumas Karli suur sünnipäevapidu. Ajaks mil emme saabus tudus Tibu ikka veel tädi Isabella uhkes uues, kuigi üpris tolmuses, autos. Mammu lemmikuteks olid Karli kingitused, eriti ksüllofon ja käru. Hilisõhtuni ullas Tibu Karliga liivakastis. Pärast Tibu tuttu viimist laulis emme veel poole ööni pidulistega, kes olid kogunenud kidra ümber. Selle kohapeal tahab emme vaid lisada:

mustvalge telekas mängib

kuni sa magama jääd

olgu see uni sul minust

ehk leiad mus midagi hääd.

hommik saabus peagi, sai maitsvaid pannkooke ja veel mängida. asusime kodu poole teele. Kahjuks oli ööseks palavik.

Make Up

Kui on rahulik ja mõnus telekat vaadata, tuleb kärmelt leida üles laps, sest ilmselt on midagi põnevat käsil. Juba teist õhtut tegeleb tibu enda meikimisega. Kui me ta eile leidsime, oli ta jõudnud ka silmad ja nina seest huulepulgaga punaseks värvida. Täna saime jaole kui ainult suu ja põsed olid punased. Huulepulka ta lahti veel ei oska keerata, mis pole ka miski takistus, sest näpp mahub ilusti sisse. Ühesõnaga on elu üks põnev asi täis uusi avastusi.

Pilt

Kuninganna lummuses

Viimasel ajal on igasugused võrdlused olnud headeks vahenditeks veenda last tegema seda mida ema tahab. Eile oli võimalus üle vaadata pesuehtne kuninganna ja seda me ka tegime. Tibuke oli küll asjast nii võlutud et ei julgenud lehvitadagi või ta kahtles kuninganna ehtsuses. Olime kuningannat ametikooli territooriumil vaid kaks korda näinud, õhtul aga hõiskas Mammu ajalehte nähes, et kuninganna. Näib, et see oli tema jaoks siiski elamus. Peab ütlema, et tõesti sümpaatne kuninganna tegi meile silmagi.

vangipõlvest

lapsevanemad panid juba 30. mai õhtul volberdama ning kui väike Mammu neile järele jõudis oli ta juba õige nohune. Aga et Tartu visiidist saaks tõeline vangipõlv jäi Murdjalapsuke öösel palaviku. Nii me siis seal ema ja laps käsikäes vaksalipunkris oma päevad veetsime. Päeva tipphetkedeks, sugulaste vastuvõtmise kõrval kõhasiirupi rüüpamine ja pumbaga ninast kollide jahtimine. Aga paistab, et lapsele hakkas see punkri elu meeldima, nimelt ärasõidu hommikul kui emme rahulikult vetsus istus, lükkas ta riivi väljastpoolt kinni. Ja ise hõiskas aegaajalt rõõmsalt ukse taga, et emme on lõksus ja kui paluti ust püüda avada hõiskas ta rõõmsalt "ei taha". Nii ei jäänudki emmel muud üle kui uks lahti rammida.

Üks kiisu läks kõndima...

Nädalavahetusel käis Murdja kannul pidelvalt üks kiisu. Selline harilike (kummist) kiisu, ainult selle vahega, et tal oli müts peas (sest muidu ju kõrvad külmetavad) ja ta oli äraütlemata näljane.
Koguaeg korrutas Murdjalapsukese haledal häälel: "Süüa, süüa nämm nämm nämm, juua, kokat, nämm nämm nämm söön seina, nämm nämm nämm näksin Pille kätt, piima, piima, oi oi oi süüa...Veel veel"

Jätkuks tudu teemale ja veidi nädalavahetusest

Ma muidugi unustasin mainida, et kui laps on uinunud autotoolis, vankris või mõnes muus kohas, kust ta tuleks voodisse transportida, on suur tõenäosus lapsuke siiski äratada. Kõige pahandavam on see kui oled lapse kätte saanud näiteks turvatoolist, tassinud ta tuppa, sealjuures ohtralt raputanud ja ühest käest teise tõstes samas otsides koduukse võtit, eemaldanud kõik joped, kilepüksid, villase kampsuni, villased püksid, saapad ja ka mütsi ning ta ei ole ärkanud kõigi nende solgutuste peale - on enam kui kindel see, et ta avab oma silmad hetkel, mil ta imeõrnalt voodisse asetada.

Nii olemegi tal lasknud, kui ta on suvilasse sõites uinunud, loomulikult järelvalve all, seal rahus edasi tududa. Paraku on ta enamasti ka kogu vabaõhuürituse maha maganud. Selleks, et laps saaks rohkem suvilaelust rõõmu tunda, veetsimegi seal kogu nädalavahetuse. Laps paistis rahul olevat. Issi pani kiige üles, kus sai ohjeldamatult "hängida". Õues sai veeta piiramatult aega. Terve kari sugulasi oli liikvel, keda sai kiusata ja kes on valmis lapsukest ikka vahel lõbustama - kui vaja. Issi ja emme olid muidugi pool aega ametis miskite noolte otsimisega, mis end osavalt varjasid. Lisa boonusena õnnestus veel näha väikest oravat.

Magus magamise kunst

Kui ma varemalt võisin arvata, et magamine ja magamajäämine on ääretult üksluine tegevus ja kui sellega üldse midagi põnevat seostada annab, siis on seda unenägemine,siis tänaseks päevaks on Mammu mulle tõestanud midagi muud.

Esiteks on uskumatult palju tegureid, mis mõjutavad või lausa takkistavad uinumist. Kindlasti ei tule kiirest uinumisest midagi välja kui lapsel on palav, umbne, nälg, pissi- või kakahäda, liiga põnev, teised plaanid.

Teiseks on laps ääretult leidlik magamaminemist vältima. Nii kui tudumähkme ja pidžaama selga saab järgneb loetelu asjadest ja tegevustest, mida lapsel on kindlasti kangesti kohe vaja.

Kolmandaks kui laps siiski jääb magama võib see juhtuda suvalisel ajal ja täiesti ootamatutes kohtades ja asendites. See, et autosõit võib olla ühest hetkest lapsele nii igav, et ta uinub ei ole mingi üllatus ning vankris kärutamine kuni ühtlane rütm ja värske õhk uinuda lasevad on lausa taotluslik.

Mammu kõige üllatuslikumaks uinumiseks on olnud ilmselt oma väiksel toolikesel söögilaua taga.

Kuid omajagu ehmatav oli ka eilne rattagasõit kui ma aru sain, et laps, mitte ei patsuta rõõmsalt ema selga vaid toetab oma pead koos kiivri kobakaga ema seljale, kust see omakorda lihtsalt küljele rippu vajus.

Murdja uued rõivad...

Nagu tädi Isabellalgi, on murdjalapsukesel arenenud fantaasia. Ta näeb seda mida teised ei näe. No näiteks võib ta silmagi pilgutamata oma paljaste varvaste poole näidata ja öelda: "(r)oosad kingad jalas" või väita, et tal on roosa kleit seljas, kuigi tegelt on ainult kollane särgike.

P.S Paluks murdjalapsukese emalt mõnda sissekannet, tahaks kuulda kuidas tal läheb

(raporteeris: tädi Isabella)

Murdjalapsuke, 2 aastat vana

PALJU ÕNNE!!!!

(isabellatädilt)

Ilusama maailma nimel

Eile tuli murdjalapsuke minu juurde käes venna märkmik. Näitab seda mulle ja kordab: "lole pilti, ei lole pilti." Vaatan mina ka ja tõden, tõesti pole. Igav asjalik piltideta märkmik. Hetk hiljem toob plika mulle pastaka ja teatab: "Joonista! Joonista konna!"

seda kõike õilsa eesmärgi nimel - et onu Tommil oleks ilus piltidega raamat.

(raporteeris Isabella-tädi)

Kaks ühes

Murdjalapsuke on täiesti vastuoluline inimeselaps. Tuli ükspäev minu juurde, ajas huuled armsalt prunti ja nõudis leebelt: "Musi!" Hetk hiljem tuli uuesti minu juurde, vaatas kelmikalt mulle otsa ja tegi ahvatleva pakkumise: "Kakleme!"
(raporteeris tädi Isabella)

Pisike Preili

Väikse Mammu puhul on tegemist tõelise tüdruk tüdrukaga. Kui tema isiklik emme, vanaema andmetel, polnud lapsepõves sugugi eriti nukkudega mänginud, siis pisi Pätu on just kui tõeline emme oma titenukudele. Lisaks sellele laseb pisipiiga endale pidevalt soenguid teha ja kannab kui vähegi võimalik ehteid. Isegi oma garderoobi vahetab ta päevas mitu korda, kingade armastusest me parem ei räägigi. No ja siis kuidas see pisike neiu veel oma pissipotil istub, mitte jalad laiali nagu väikelapsed tavaliselt vaid jalad neiulikult koos ja viltu.
Vot sellise preilikesega on meil tegu.

Moekriitik

Marleen on tõeline naisterahvas. Arenenud moemeelega ja puha. Loomulikult vaatas selline tibi ka meie suurimat moeetendust-vabariigiaastapäevakätlemisballi. Ja oi kui kriitiliselt hindas.
"Ilus kleit," oli tema kiitev hinnang nii mõnegi tualeti kohta. Samas kui meie kiitsime mõnda, mille puhul tema terav moeteadlik silm märkas vähimatki maitsevääratust teatas noor kriitik karmilt: "Lole ilus!"

raporteeris tädi Isabella

Kommi!

Täna juhtus selline lugu. Tuleb Murdja ja toob Mummile kõige madalama riiuli pealt kausi. No ega alati ei suuda iga tema liigutuse põhjust näha ja nii jäigi see lihtsalt kausi toomiseks. Seejärel toodi Mummile samalt riiulilt ka linikuke. Ikka veel jäi lapsukese tegevuse sügavaimad tagamaad meile arusaamatuiks. Vahel ta lihtsalt tõstab toas asju ringi, paigutades neid oma parema sisekujundusliku äranägemise alusel. Alles siis kui ta läks uuesti sinna riiuli juurde, tegi ronimisliigutusi, vaatas mulle otsa ja noogutades lausus: "Ronin, mhmh", siis paljastusid meile tema tõelised salaplaanid. Kolm riiulit kõrgemal oli kommikarp!
Murdjalapsuke on nimelt kohutav maiasmokk. Silma ka ei jõua pilgutada kui kommipakk on juba tühjaks söödud. Täna üritasime mõnda kommi kauem kui viis sekundit säilitada ja sellel üllal eesmärgil tõstsingi kommikarbi kõrgemale riiulile. Nipalju siis sellest.

(raporteeris tädi Isabella)

Kassid läinud, hiirtel pidu

Mis juhtub siis kui emmet ei ole? Ega seda väga täpselt teada ei saagi. Seekordse emme vaba nädalavahetuse ajal on laps igaljuhul õppinud telekat puldist kinni panema. Seda mitte niisama klõpsimise mõttes, vaid selleks et lahkudes ei saa ju kasti sumisema jätta.

Mida laps mõtleb kui emme nii kaua ära on? Emme on Tallinnas. Ikka on ka Tallinnas. Ikka on koolis. Emme on koolis! Kas see loogika rida just täpselt nii jooksis, kes teab. Aga kodus olijaile lapsuke igaljuhul veendunult kinnitas, et emme on koolis!

Sõbrapäev

Mis võiks ema südant veel enam soojendada kui tema pisike võsuke vaatab talle sügavalt silma ja ütleb: "Ammastan!" Siin kohal Mammu tervitused kõigile kallitele sugulastele ja praegustele ning tulevastele sõpradele ning mängukaaslastele. Muidugi tervitab ka tema emme kõiki oma sõpru ja sugulasi. Südamliku ja toredat sõbrapäeva kõigile!!!!!

Koer!?

Eks igal lapsel omad koerustükid, nii ka Mammul. Sõltuvalt teost ja vajadusest võib järgneda ka noomitus. No ja kui laps ilmtingimata peab murul käima (olgugi, et selle on eelneval mineerinud ümbruskonna koerad), või on otsustanud oma lähisugulaste nägusid limpsida - sellistel puhkude kipub minu, kui ema, reaktsioon olema: "Mammu ega Sa mingi koer ei ole!?" Vahel enne aga vahel ka pärast, selle mõtte väljaütlemist, koidab mulle, et tirts on ju koera aastal sündinud.

Õngitsemas

Nagu ikka nädalavahetustel, resideerub Mammu vanavanemate juures, tõsi küll, koos oma emaga. Mis saaks olla mõnusam kui pühapäevasel päeval rahus ja vaikuses õngitseda. Kõigepealt üritasin pirukataigna kausist õngitseda. Kala sealt ei saanud, ainult tainast, millest küpsetati juustupirukaid ja kaneelirulle aga mitte kalapirukaid. Seejärel püüdsin kinni suure vaala. Ausõna. Jäi teine naks ja naks magneti külge kinni. Järgmisena püüdsin tiigri. Ülejäänud vaidlesid, et tegu olevat hülgega. No mida nemdad ka asjast teavad.

Värviõpetus

Nende täiskasvanutega on selline kummaline lugu. Vaatad küll, et on päris nutikad ja oskavad kõiksugu trikke. mõnest asjast aga võta näpust, nad lihtsalt aru ei saa. Näiteks värvid, nad tunnevad eksimatult ära, mis värv on puna(ne), kolla(ne), sini(ne), (r)oosa, must. Aga tee, mis tahad konna värvi nad ära ei tunne. Hämavad aina midagi rohelisest. Ometi seletan ma neile iga jumalama kord, et see värv on KONNA!

väike tutvustus

Kes see Murdjalapsuke siis õige ka on? Ise ütleb ta enda kohta Mammu ja on sellega ülimalt rahul. Oma pärisnime ta ei tunnista veel. On see ehk liiga keeruline, seda vististi ka, kuid ilmselt on hetkel asi põhimõtetes. Hea laps mitu nime, seega reageerib ta ka veel Pätule ja Tibule ning veel mõningatele teistele hüüdnimedele.

Nüüd siis kabariidid:
* pikkus 87cm
* kaal 12 kg
* vanus 1 aasta 10 kuud ja 9 päeva
* naeratus nakkav ja südantsulatav
* kindel seisukoht "ei taha"
* vastus seletust nõudvatele küsimustele "jaa"

Sünd!

Armas Blogi!

Palju õnne sünni puhul!
On aeg kajastada väikse murdjalapsukese seiklusi privaatses blogis ja mitte enam ainult Maailmaparandaja juhuveergudel.